Sissejuhatus kaitsmetesse

Välimus
1. Filamentne. Varased primitiivsed kaitsmed lukustati otse kruvidega ja neid kasutati erineva suurusega vanamoodsate lülitite ja pistikupesade jaoks.
2. Helves (paljas leht). Mugavam kasutada kui traditsiooniline filiform.
3. Klaastoru kuju. Elektroonikatoodetes on tavaliselt mitu erinevat suurust.
6,3 x 32 mm (läbimõõt x pikkus)
5 x 20 mm
4. Keraamiline torukujuline. Klaasi lõhkemise vältimiseks on mitu erinevat kuju ja suurust.
5. Metallist lehtpistikuga plastleht: autokaitse.
6. Surface to Device (SMD) tüüp.
7. Silindriline, pistik: joodetud otse trükkplaadile, kasutatakse toote sees.
märk
Enamiku kaitsmete märgised on korpusel või otsakatetel, mis näitavad nende võimsust. "Kiibi tüüpi" kaitsmel on aga väga vähe märgiseid või üldse mitte, mis muudab tuvastamise väga keeruliseks.
Kaitsmetel võivad olla sarnased oluliselt erinevad omadused, mis määravad nende märgistuse. Kaitsmete märgistus edastab tavaliselt järgmist teavet:
Amperkaitsmete reiting
Pingetaseme kaitse
Ajavoolu karakteristikud ehk kiiruskaitse
Heakskiidetud riiklike ja rahvusvaheliste standardiasutuste poolt
Tootja/tootenumber/seeria
Katkestusvõime
mõju
Rohkem kui sada aastat tagasi kasutati tollal kallite hõõglampide kaitseks Edisoni leiutatud kaitsmega. Aja arenguga kaitseb kaitse elektroonika-/toiteseadmeid voolu-/ülekuumenemiskahjustuste eest, vältides elektroonikaseadmete sisemistest riketest põhjustatud tõsiseid vigastusi.
tööpõhimõte
Kui vool liigub läbi juhi, tekitab see soojust, kuna juhis on teatud takistus. Ja soojuse tootmine toimub järgmise valemi järgi: Q{{0}}I2RT; Kus Q on tekkiv soojus, 0,24 on konstant, I on juhti läbiv vool, R on juhi takistus ja T on voolu läbimise aeg; Selle valemi põhjal näeme kergesti kaitsme lihtsat tööpõhimõtet. Kaitsme materjali ja kuju kindlaksmääramisel on selle takistus R suhteliselt määratud (kui selle takistuse temperatuurikoefitsienti ei arvestata). Kui vool seda läbib, tekitab see soojust ja aja möödudes suureneb ka selle soojus. Voolu ja takistuse suurus määrab soojuse tekke kiiruse, kaitsme ehitus ja paigaldamine aga soojuse hajumise kiiruse. Kui soojuse genereerimise kiirus on väiksem kui soojuse hajumise kiirus, siis kaitse ei põle. Kui soojuse tekkimise kiirus on võrdne soojuse hajumise kiirusega, ei sula see märkimisväärse aja jooksul. Kui soojuse tekkimise kiirus on suurem kui soojuse hajumise kiirus, tekib soojust üha rohkem. Kuna sellel on teatud erisoojus ja mass, kajastub soojuse suurenemine temperatuuri tõusus. Kui temperatuur tõuseb üle kaitsme sulamistemperatuuri, sulab kaitse. See on kaitsme tööpõhimõte. Sellest põhimõttest peaksime teadma, et kaitsmete projekteerimisel ja valmistamisel peate hoolikalt uurima valitud materjalide füüsikalisi omadusi ja tagama, et nende geomeetrilised mõõtmed oleksid ühtsed. Kuna need tegurid mängivad üliolulist rolli kaitsme õiges toimimises. Samamoodi tuleb selle kasutamisel kindlasti paigaldada see õigesti.